Inimtegevus tekkis juba muinasajal. Arheoloogide andmetel on Lähte Palalinna linnust kasutatud juba I aastatuhandel, Salu külas Linnamäge (Kalevipoja sängi) aga II aastatuhandel. Esimesed kirjalikud mainimised asustuse kohta on Heinriku Liivimaa kroonikas.
Ainult ajaloolist huvi pakub praegu veel endise Kärkna, rahvasuus Muuge kloostri asukoht Amme jõe suudmealal Lammiku külas.
13.-16.sajanditel on rohkeid teateid asustusest, eriti seoses mõisate rajamise, nende riigile võtmise, Tartu linnale andmise ja läänistamisega.
Palju oli nn. Poolmõisaid, abimõisaid, karjamõisaid aga ka taludega väikekülasid.
Mainimata ei saa jätta Kukulinna mõisat (1553), Sootaga mõisat ( 1553), Vasula mõisat (1446). Hiljem, aastal 1924. asus Vasula mõisas kodumajanduskool.
Vooremaa endine kihelkondlik keskus paikneb Äksi kiriku juures. Siiani on säilinud pastoraadihoone, milles elasid ja töötasid mitmed tuntud kultuuritegelased. Aastal 1724-1744 töötas Äksis pastorina juhuluuletaja Carl Gustav Staden. Aastail 1769-1763 eesti keelse ajakirjanduse rajajaid, publitsist, kodu-uurija ja keelemees August Wilhelm Hupel ning aastail 1815-1832 töötas siin eestikeelsete kooliraamatute väljaandja, rahvalike kalendrite ja populaarteaduslike väljaannete koostaja Otto Wilhelm Masing.
Kuulus on Pupastvere külas asunud Orge külakool, mille töötas kuulsaks Paul Bergmann, Aastail 1866-1867 asutas ta Kärkna puhkpilliorkestri, mis I Üldlaulupeol Väägvere pasunakoori kõrval kiita sai. Orge koolis on õppinud ka kirjanik Mait Metsanurk ja kunstnik Jaan Koort. Mait Metsanurga sünnikoht on Metsanuka külas ja seal elatud aastatel on kirjutatud raamat "Soosaare".
Kõrvekülas on sündinud tuntud naishelilooja Miina Härma. Oma muusikaarmastuse sai ta oma isalt, lugupeetult koolmeistrilt ja muusikamehelt Johann Hermannilt.
Väägvere küla on saanud kuulsaks oma külakooli ja puhkpilliorkestriga, mille edendamises on suur osa Taavet Wirkhausil ja tema pojal David Otto Wirkhausil. Väägvere külakoolis on oma õpinguid alustanud ka tuntud kontrabassist Ludvig Juht.
Kobratu külas on püstitatud mälestuskivi riigimehele Kaarel Eenpalule.
Puhtaleiva ja Äksi küla piirimail on Äksi nõia Hermine Elisabethi Jürgensi mälestuskivi.
Autoriõigused © by Tartu Vald Kõik õigused reserveeritud.
tartuvv.ee